Jutu jätkuks

Rääkides siin esmalt klassikalistest tavalistest õhukonditsioneeridest /õhksoojuspumpadest, millede üks seadmeosa asub õues ja teine ruumis mille kliimat soovitakse muuta, siis nende seadmete tootjate/maaletoojate arv on suur ja veel suurem on nende seadmete erinevate mudelite hulk.

Sellest seadmete hulgast õige leidmine on ka asja alus. Tavaliselt on asi lihtne: valitakse hind – ja selle tulemusena saadakse ka vastavalt sellele aga vahest tuleb valida muude parameetrite järgi, et saada see mida tegelikult soovitakse.

Meie kliimaseadmete müüjad on läinud lihtsama vastupanu teed ja hakanud müüma seadmeid ruumi m2 järgi mis paljudel juhtudel ei ole sobiv parameeter kuna kliimaseade/soojuspump on temperatuuri muutev seade mille esmane valiku parameeter on võimsus ehk tähistusega W või kW. Milles probleem kuna kõik hooned ja ruumid on siiski erinevad ja nende keskkond on erinev ei saa tõmmata ühte joont m2 järgi. Ei müüda ka soojapuhureid või radiaatorid m2 järgi miks siis kliimaseadet/soojuspumpa ? Erineva ehitusega hoone/ruum millel on sama pindala mõne teisega võib vajada, kord vähem, kord rohkem, erinevat võimsust mõnikord aga kordades erinevat võimsust soovitud kliimamuutuse saavutamiseks. Samuti kiputakse seadmete tehnilisi parameetreid avaldama meie kliimas mitte kõige sobivamate algandmetega testitulemuste pealt nagu nt. küttevõimsus +7C juures vms.

Seega tuleb seadmete valikul olla tähelepanelik ja pidada nõu spetsialistidega vältimaks hinnalist seadet seinapeal mida reaalselt kasutada ei saa.

Veel üks tähelepanek: ühe siseseadmega saab mõjutada ühte ruumi, jah ka teistes ruumides toimub muutus temperatuuris kuid see on ja jääb erinevaks kui sedme asukoha ruumis isegi kui on uksed avatud 24h. Ka ahjud on ehitatud majades sellisena, et igasse ruumi jäi üks nurk/külg ? Seega paljude arvamus ja soov saada ühe seadmega köetud või jahutatud mitu ruumi ei anna soovitud tulemust ja tekitab vaid trotsi seadme ja müüja/paigaldaja suhtes.

Kuidas ise valida õige võimsus ehk seade kui puudub kogemus?

Kütte puhul kui on olemasolev küttelahendus olemas (el. radiaator, el. põrandaküte vms.) ja see on andnud soovitud tulemuse, hinda selle võimsus ja koormatavus ning sealt saab tuletada vajaliku võimsuse uuele seadmele.

Kui olemasolevat küttelahendust ei ole siis tuleb kas hinnata vajadus vastavalt ruumi spetsiifikale ja konstruktsioonile või teha katsetustega selgeks kasutades nt. el. soojapuhureid ja hiljem hinnata nende võimsuse järgi tulemust.

SAMAS tuleb ausalt ära märkida et õhksoojuspumpseadmed kaotavad oma kasutegurit ja ka võimsust välistemperatuuri langedes ja on soovitatvad välja lülitada olenevalt seadmest (tootjast, mudelist, lisavarustusest jms.) -15...-25C välistemperatuuri juures. Seega peaks sellistel puhkudel olema varu küttevõimalus teiste vahenditega.

Vigu tehakse ka seadmete paigalduskoha valikul näiteks arvestamata hilisemat hooldust vms.

Teostatkse kõige odavam paigaldus ja seda paigaldatakse liialt kõrgele, et näiteks hiljem redeli pealt teostada hooldust – lisakulutus tõstuki hankimisel. Tihti rikutakse maja esteetiline välimus selle sama odava paigaldusmeetodiga, paigaldades sedme fassaadile igast küljest nähtavale. Põhilised vead on aga seadme välisosa kõrguse või asukoha valikus arvestamata talvise kütteperioodi eripära kus seadmes tekib kondensaatvesi või on oht lume tuiskamiseks seadmesse.